Figaro siin, Figaro Soomes

Ei olnud see kõige viimasem tööpäev sugugi mitte nii lihtne. Kui muidu oli tunne hea, lausa väga hea, siis see kõige viimasem päev oli raskem kui arvata võis. Hea, et nutma ei hakanud. Kui jõuab kohale, et nüüd ma lähengi ja rohkem tagasi ei tule, siis saab selgeks, et inimesed, kes viimased 2,5 või 1,5 aastat mu kõrval olid, said rohkem omaks, kui arvata võinuks.

Samuti võib öelda seda, et kui kõik on perses ja tehtud saab selline drastiline otsus, nagu minagi tegin, siis pärast seda läheb kõik ideaalseks. Ja kui kõik on ideaalne, siis lahkumise hetke kättejõudes tõusetub taas küsimus: miks ma lähen? Aga niimoodi võibki kahevahele jooksma jääda ja kui plaan tehtud, siis nii olgugi. Ja nüüd ma istungi soomes, oma uues "offisis", mis oli enne öe offis: (piltidel klikkides näeb suuremalt ka)



ja siis panen vaatamiseks veel kadestamisväärse pildi rõdust, kus oleks ütlemata mõnus üks Al Capone suitsetada või vesipiipu :) aga võib ka lihtsalt lõunauinaku teha. Tagaplaanil Kuokkala sild ja järv. Etteruttavalt võin öelda, et tänase õhtu kulminatsioon oligi ring ümber selle järve rullikatega:



Niisiis, jõudnud siia, asjad autost tuppa tarinud, oli aeg teha lõunauinak. See maitses ülihästi ning ma ei saa kuidagi aru, miks lapsed lasteaias lõunauinakut teha ei taha. Seejärel chillisin niisama, ema tegi süüa ja pärast sööki chillisin jälle. Mõnda aega seedinud, toppisin jalga uisud, veeresin lifti, esimesel korrusel liftist välja ja juba olingi rullitamisraja peal - see algab siitsamast ukse eest. Tee oli küll märg ja natuke libe, aga võtsingi seda kui jalutuskäiku, et näha, kust ja kuidas see ring ümber järve käib. Enda sisetunde järgi ja pärast kaardil vaadates julgen öelda, et see ring on ca 15-16 km ning u 2 km sellest on kehva teed. Aga ülejäänu on lihtsalt ideaalne. homsele ringile võtan fotoka kaasa, siis jagan. Lühidalt võib öelda, et see oli üks ilusam ca 45 min viimasel ajal, kui mõni eriti viimase aja seik kõrvale jätta ;o) tee on hea, metsa sees, üles-alla, kurvid paremale-vasakule. õhk on karge ja värske, vaated üle järve on päris vaadatavad. inimesed - that is what i call life. Soovitan kõigile - visake lauale lahkumisavaldus, tõmmake juhe seinast ja kolige välismaale. Siin on ilusam, siin on inimlikum, siin on rahulikum ja siin on puhtam. Ma ei saa seda küll ühe õhtu põhjal öelda, aga kogen samu emotsioone, mida eelmistel kordadel siin käies olen kogenud. ja kui miski ei muutu, saab järeldusi rohkem laiendada.

lähen joon Gini ja siis magama... mmm.

P.S Sulle meeldiks siin! :)