Eppur si muove

Lisaks sellele aastaid veninud Austini projektile venis tänu sellelesamale "meistrimehele" ka mu teine ettevõtmine - Opel Omega A 2.6 automaat 1992 aastast. Mis nüüd lõpuks kuhugi jõudis.

eellugu: mu pinginaabri vanaisal on eeltoodud pildil näidatud omega. Väga ponks masin - ei roosteta ja väikese läbisõiduga. Aga ta seisis pikalt garaazis ja kui pinginaaber selle lõpuks 2006.a kevadel välja ajas pärast aastatepikkust seismist, võtsin mina kätte ja hakkasin sellega Keiu isa juurde Haapsalu kanti hooldusesse sõitma. Kõik oli ilus ja kena. 2.6 R6 mootor ja selle 110 kw koostöös cruise controli, avatud katuseluugi ja valju mussiga (rääkimata mugavast õõtsumisest) olid suurepärane sümbioos üheks ilusaks autoreisiks. 5 km enne Ristit jooksis aga mootor kokku, sest kaasaegsed sophisticated mootorid ei kannata ADDINOL firmamärki kandvaid mineraalõlisid! 3. silindri saale "tõmbas ringi" ja keps läks ka katki. Auto seisis pool aastat tühja, siis ostsin sellele 2900 krooni eest uue 2.6 mootori. kokku 600 krooni kulutasin omega transpordi peale Vasalemmasse ja tegin "meistrimehega" diili, et ta vahetab omegal mootori ära keretööde hinna sees. siis seisis auto veel pool aastat kuni märtsis 2007 ma sundisin teda mootorit vahetama - Austini projekt oli ju ka juba peesse kukkunud- tehku siis midagigi. noh, suure hädaga vahetas ta siis mootori raudvara osa ära, kas ta ka hüdrosiduri hooratta otsa sai, ma veel ei tea, sest käigukasti tuleb veel õli sisse lasta. aga noh, siis pärast raudvara vahetamist lõppes mul kannatus ja tõin ka selle auto sealt ära. ja alates aprillist 2007 kuni tänaseni seisis see Omega koos minu Austini jupilaoga õismäel ühes garaazis ja enne seda natuke ka hoovis. Vahepeal olin kulutanud veel ca 1500 krooni tihenditele ja muule sarnasele ning ühe grammi kaupa ladusin teda ikka kokku, aga põhimõtteliselt ta seisis, sest minu vaba aja varu on limiteeritud. Nüüd siis aeg käes ja täna kulus kokku 4 tundi usinat tööd, paar poekülastust, ning 950 krooni hiljem, täpsemini kell 17:02 läks mootor tööle. ja ta töötas hästi! ei mingit vibrat, ei mingit kolinat! ehk siis ta elab. Nuh, elab selle mööndusega, et jahutussüsteemis pole veel vett, sest see "meistrimees" on ühe lõdviku katki lõiganud ja asendust veel ei ole. Samuti ei hakanud vabatahtlikult tööle bensiinipump. Aga aretatud sai otseühendus vooluvõrku (pagasniku valgusest saab voolu - tuli põleb, pump töötab, tuli ei põle, pump ei tööta :)) ning pärast 30 sek käiamist Fiesta akuga läks ta käima ka. Oi seda häält! peaaegu sama hea nagu Ford Focus ST-l millega ma täna hommikul tunnikese sõitsin.

Kui ta nägi välja veel selline (mai 2007)...



...ja kapoti alla pidi veel mahutama need jupid...



... ning need ...



... siis ega mul väga suuri eduväljavaateid ei olnud ja olukord tundus halb. Aga kui ta täna garaazi tihket sinist tossu täis puhus ja ilma vähimagi vibratsioonita töötas hoolimata sellest, et ühte õhutoru polnud küljes, mootoris polnud jahutusvedelkikku, õli polnud sees ja käigukasti õli ka ei ole... siis nüüd olen jälle positiivne :)kui tervis parem ja mõned jupid veel ostetud, siis veedan veel mõne tunni garaazis ja saan ta jälle teedele.

Aga muus osas on mu elu väga mõttetu.